Foto: Marko Mägi

Eesti Ornitoloogiaühing valis 7. aprillil oma auliikmeks Loodusajakirja kauaaegse uudistetoimetaja Toomas Jüriado. Linnud on Toomase hobiks olnud juba ammusest ajast. Neist on ta lugematuid kordi rääkinud oma pikaajalises raadio- ja ajakirjanikutöös, loodusõhtutel, linnuõppel jm. Muu hulgas on ta algatanud ka aasta linnu postmargi ja lihavõttepühade linnuvaatluse traditsiooni. Kõige suurema panuse ornitoloogiaühingu arengusse andis Toomas 1990. aastate teisel poolel ühingu teabe- ja haridusjuhina, kujundades suuresti ühingu tänapäevase näo.

Aprilli hinnasula

Aprillis on kõigi meie ajakirjade tellimused vähemalt 30% tavahinnast soodsamad. Soodustus kehtib kõigile. Alates aprillist saab meie ajakirju tellida ajakirjanduse tellimiskeskkonnas www.tellimine.ee.

Ainus Eestis ilmunud konnahäältega CD, mis sisaldab kõigi Eesti ja ka Läti konnaliikide häälitsusi. Plaadiga saab tasuta kaasa põhjaliku konnade ja vesilike määrajaga Eesti Looduse numbri. Plaati saab osta Loodusajakirja Tallinna või Tartu kontorist ja meie e-poest: https://e-pood.horisont.ee/cd-konnahaaled-tutvustus/

Mai-juuni Horisondi kaanelugu on ühest Aafrika riigita rändrahvast – tuareegidest. Vastukaaluks paljuski just selle rahvakillu iseolemise eest võitlemisele on Prantsusmaa alustanud Mali vabariigis sõjalist operatsiooni, milles osalevad ka Eesti kaitseväelased. Horisondi lugejate üks lemmikautor, riigita rahvaste uurija Andrus Mölder tutvustab oma artiklis lähemalt tureegide ajalugu, praegust elu-olu ning ka tänase verise konflikti tagamaid.

Ulvar Käärt on usutlenud Eesti noorte teaduste akadeemia presidenti, keemilise ja bioloogilise füüsika instituudi vanemteadurit Els Heisalu. Jutuks noorte teadlaste mured ja rõõmud Eesti teadusilmas.

Eesti maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi nooremteaduri Marju Tamme sulest on ilmunud artikkel „Vetikaviljelus tõstab pead“, milles vaadeldakse mikorvetikaid. Nimelt pakuvad need maismaataimedest tunduvalt võimsamad pisikesed fotosünteesijad suurt huvi biotehnoloogidele, kes otsivad võimalusi, kuidas neist suuremahulise viljelusega väärtuslikku
toitu, pigmente ja isegi biokütust toota.

Ajakirjanik Sven Paulus uurib samas Saksamaa mereteadlastelt, millised muutused on toimumas nii Läänemere kui teiste maailma merede keskkonnaseisundis. Selgub, et meie tasapisi paraneva tervisega kodumeri kannatab eeskätt toitainetereostuse all. Samal ajal on ookeanides vesi soojenemas ja hapestumas, mistõttu on maailmamere elurikkus hävimas.
Kosmoselugude sarja järjekordses artiklis „Jaht üheksandale planeedile“ kirjeldab Tiit Sepp asjaolusid, mis viitavad, et Päikesesüsteemis võib olla veel üks seniavastamata, arvatavalt Neptuuni-sarnane planeet.
Veel saab mikroskoobi all näha liblika armuvõtit, lugeda sõnast „doomino“, uurimislaeva „Mare“ pensionile saatmisest, Eesti teaduse kuldajastust, ilma ja moe vahelistest seostest, Aafrika Songhai impeeriumist, katasroofide kaardistamisest ja Inglise kapteni ja mereröövli Francis Drake’i kohta 16. sajandi Tallinas levinud uudistest. Kirjutame ka Eesti noorte edusammudest olümpiaadidel ja pakume võimalust ragistada aju ülesannetega, kus tuleb teepikkusi mõõta paagitäitega, või lahendades ristsõna ja „Mälusäru”.

Ajakirja digiversiooni saate osta meie e-poest.

Värskes Horisondis ilmus usutlus hiljuti meie hulgast lahkunud bioloogi Mart Viikmaaga. Viikmaale viimaseks jäänud intervjuus „Geneetika lätetel“ oli jutuks tema koostatud Eesti looduseuurijate seltsi uus raamat „Pärilikkuseteaduse teerajajad“ ning selles tutvustatud Gregor Mendeli, Francis Galtoni ja Thomas Hunt Morgani avastused.

Horisont

Täismahus jutuajamist saab lugeda siit:

Enigma teise vooru võitis Age Alas

Teise vooru esimene ülesanne oli väga lihtne, selle eest sai kaks punkti. Teine ja kolmas olid veidi raskemad, aga ka need osutusid kõigile lahenduse ärasaatjatele jõukohaseks. Mõlema ülesande puhul võis kohata etteantud kujundite mitmeid erinevaid tükeldusi võrdse pindalaga kolmnurkadeks. Mõlemad ülesanded andsid 3 punkti. Kõik ülesanded lahendasid õigesti ja 8 punkti teenisid Age Alas, Arne Hannus, Vladimir Jaanimägi, Kalle Kulbok, Marko Orav, Meelis Reimets, Aili Sisask, Anti Sõlg, Kuldar Traks, Hannes Valk ja Martiina Viil. Auhinna võitis neist Age Alas.
Vooru võitja saab kingituseks raamatu sarjast „Looduse raamatukogu“. Sarjas ilmunud raamatutega saab tutvuda veebilehel www.loodusajakiri.ee ja eelistustest saab teada anda toimetuse telefonil 610 4105 või meiliaadressil loodusajakiri@loodusajakiri.ee.
 

2. vooru ülesannete vastused

Ül 1. Suurem ruut koosneb 8 võrdhaarsest täisnurksest kolmnurgast, väiksem 4 võrdhaarsest täisnurksest kolmnurgast. Ruutude pindalade suhe on 2:1.

Ül 2. Suurem kuusnurk koosneb 24 võrdhaarsest kolmnurgast, mille nurgad on 30°, 30° ja 120°, väiksem kuusnurk aga 18 niisugusest kolmnurgast. Seega on kuusnurkade pindalade suhe 4:3.

Ül 3. Ringi ümber olev ruut koosneb 16 võrdkülgsest kolmnurgast ja 32 võrdhaarsest kolmnurgast (nurkadega 15°, 15° ja 150°), korrapärane kaksteistnurk koosneb 12 võrdkülgsest kolmnurgast ja 24 võrdhaarsest kolmnurgast (nurkadega 15°, 15° ja 150°). Seega moodustab kaksteistnurga pindala ruudu pindalast kolm neljandikku. Kuna ruudu pindala on 4 ühikut, siis ühikruudu sisse kujundatud korrapärase kaksteistnurga pindala on võrdne 3 pindalaühikuga. Niiviisi lahendas selle ülesande ungari matemaatik József Kürschák (1864–1933).

Horisont sai sel nädalal endale omaette rubriigi Eesti suurima uudisteportaali Delfi teadusküljel Forte. Rubriigis hakkavad ilmuma valitud artiklid nii värsketest kui varasematest Horisondi numbritest. Täismahus artiklite lugemine on tasuline. Ühe artikli hind on 99 senti. Samas pääsevad Horisondi lugusid lugema needki, kel on ostetud ligipääs ka Ekspress Meedia teiste väljaannete tasulisele sisule.

LOODUSAJAKIRI SOOVITAB

Ilves, paisud ja droonid

Eesti Looduse juuni-juulinumbri kaaneartikkel tutvustab aasta looma ilvest: Raido Kont vaatleb suurkiskja igapäevast tegutsemist eelkõige telemeetria abil saadud andmete põhjal ning Mall Hiiemäe meenutab ilvese osa regilauludes ja muinasjuttudes. Ilvese looduslik vaenlane on üksnes inimene ning küttimine on olulisim ilvese arvukust mõjutav tegur. Rahvapärimusest on teada, et kütitud ilvestest on tehtud ka ilvesepraadi.

Vee-elustikku käsitleb kaks pikemat kirjutist: Mati Martin vaatleb vesikirpude mitmekesisust ning Kairi Käiro ja teised paisutamise ja õgvendamise mõju Eesti vooluvete suurselgrootute liigistikule. Selgub, et suurselgrootud ei ole väärtuslikud mitte üksnes keemilise reostuse, vaid ka paisutamise ja jõgede õgvendamise mõjude hindamisel.

Rein Kalamees kirjeldab Euroopa kuivade nõmmede olemust ja levikut Eestis: tüüpilisel nõmmel peab kasvama kanarbik; meie oludes püsivad sellised kuivad liivased kohad üksnes inimtegevuse tulemusena. Meie taimkatteteaduses on nõmmede hulka arvatud ka kuivi niidukooslusi, mis tegelikult peaksid kuuluma teistesse taimkattetüüpidesse.

Triin Nõu on usutlenud filmirežissöör Joosep Matjust. Matkarada viib seekord risti-põiki läbi Eesti: augustis avab RMK lääne-kirdesuunalise matkateeharu, mis võimaldab jõuda Matsalust Peipsi põhjakaldale. Hendrik Relve reisilugude sarjas on seekord juttu Mongoolia stepiloomadest. Loodusfotograaf ja -huviline Karl Adami mõtiskleb droonide kasutamise eetiliste aspektide üle.

Eesti juubelile pühendatud rubriigis „Sada rida Eesti loodusest“ meenutab Andrus Kivirähk omi kokkupuuteid loodusega Mustamäel. Tööjuhenditest leiab aga soovitusi, kuidas pruukida põdrakanepit. Arvi Liiva otsib vastust küsimusele, kas Siberi imekivi tšaroiit on radioaktiivne.

Uus Gorizontõ Estonii on pühendatud Eesti juubeliaastale

Venekeelse almanahhi Gorizontõ Estonii uus number tutvustab ülevaatlikult Eesti looduse väärtusi ja omapära. Suurem osa kirjutistest on varem ilmunud eesti keeles ajakirjas Eesti Loodus, kuid on ka uusi kirjutisi, näiteks intervjuu Aleksei Turovskiga.

Gorizontõ Estonii uuest numbrist leiab meie kuue rahvussümboli tutvustuse. Kindlasti teame suhteliselt vähe ühest kuulsaimast Eestist võrsunud teadlasest Karl Ernst von Baerist, kelle elukäigust saaks filmida haarava mängufilmi. Me teame Baeri embrüoloogia rajajana, kuid ta polnud kaugeltki üksnes kabinetiteadlane.

Kirjeldame ka RMK juubeliaasta kinki – kogu Eestit läbiva matkaraja kolmandat haru. Kohaliku turismi ja loodusega aitavad sinasõprust luua ka mitmed õppe- ja matkaradade kirjeldused Eesti eri piirkondadest.

Almanahh sisaldab mitut tööjuhist, näiteks linnuvaatlustega alustamise kohta, aga ka tuttavate taimede kasutamise kohta: vaatluse all on kased, kõrvenõges ja mustikas. Pildiartikkel kirjeldab pasknääri, rahvusvärvides tiivaga linnu eluolu. Pasknääri leiame ka kogumiku kaanelt.

Gorizontõ Estonii on kirjastanud MTÜ Loodusajakiri, almanahhi ilmumist on finantseerinud KIK.

LOODUSAJAKIRJA SÕNUMEID

See pöialpoisipilt, mille autor on Roger Erikson, sai mullu Eesti Looduse fotovõistlusel loomafotode peaauhinna

Eesti Loodus kutsub osalema fotovõistlusel

Ajakiri Eesti Loodus kutsub osalema traditsioonilisel fotovõistlusel, mis sel aastal peetakse juba 19. korda. Terve suvi on aega materjali koguda, fotosid saab võistlusele esitada alates 1. augustist kuni novembri alguseni. Võistluse lõputseremoonia aeg ja koht antakse teada novembris.

Võistluse tingimustega saab tutvuda võrgupaigas https://bit.ly/2l0jYvC.

Eesti Looduse fotovõistlus on üks Eesti suuremaid loodusfotovõistlusi. Osaleda võib kuni 16-aastaste noorte ja täiskasvanute kategoorias. Auhindu saavad parimad looma-, taime- ja seenefotod, noorte kategoorias ka pildid aiataimedest ning kodu- ja lemmikloomadest. Samuti jagatakse hulganisti eriauhindu. Kõik fotod peavad olema tehtud Eestis ning taim, loom või seen peab olema pildil selgelt äratuntav. Koos võistlustööga tuleb esitada lühike lugu, kus ja mil moel pilt on tehtud ja kes on pildil.

Kuvatõmmis Horisondi rubriigist Delfis

Horisondil on nüüd Delfi teadusportaalis oma rubriik

Läinud nädalal sai ajakiri Horisont koostöös Ekspress Meediaga endale omaette rubriigi Eesti suurima uudisteportaali Delfi teadusküljel Forte. Rubriigis hakkavad ilmuma valitud artiklid nii värsketest kui ka varasematest Horisondi numbritest. Täismahus artiklite lugemine on tasuline: ühe artikli hind on 99 senti. Samas saavad Horisondi artikleid lugeda needki, kel on ostetud ligipääs Ekspress Meedia teiste väljaannete tasulisele sisule.

Horisondi tasulisi artikleid pääseb lugema lingilt forte.delfi.ee/news/horisont/.

Eesti Looduse ja Eesti Metsa esimese numbri kaaned (allikas: www.digar.ee)

Kõik Eesti Looduse ja Eesti Metsa aastakäigud on digiteeritud

Eesti rahvusraamatukogu digiarhiivis DIGAR (www.digar.ee) on nüüd täismahus tasuta kättesaadavad kõik ajakirjade Eesti Loodus ja Eesti Mets aastakäigud.

Ajakirjade värskemad numbrid lisatakse jooksvalt, Eesti Loodus tehakse seal tasuta kättesaadavaks pool aastat ja Eesti Mets aasta pärast ajakirja ilmumist. Viited mõlema ajakirja täisversioonidele on nüüd ka raamatukogude elektronkataloogis Ester (www.ester.ee). Peale selle on kõik digitud ajakirjad saanud tekstilise tuvastuse, mis võimaldab teha tekstiotsingu nii otse DIGARis kui ka sealt alla laaditud failides ja teeb need nähtavaks ka Google’i otsimootorile.

Eesti Loodus ja Eesti Mets on kõige pikema traditsiooniga loodus- ja teadusajakirjad: Eesti Loodus on ilmunud aastatel 1933–1941 ning alates 1958. aastast tänaseni, Eesti Mets aastatel 1921–1944 ning uuesti alates 1989. aastast. Alates 2001. aastast on ajakirju välja andnud MTÜ Loodusajakiri.

Vanad aastakäigud on diginud Tallinna ülikooli akadeemiline raamatukogu, töödelnud ja arhiveerinud Eesti rahvusraamatukogu. Ettevõtmist toetas KIK.

„Maailmamixis“ tuleb juttu vanade luude uurimisest

Raadios Elmar iga pühapäev kell 15–17 eetrisse minevas saates „Maailmamix“ rääkis eelmisel pühapäeval, 10. juunil, ilveseuurija Raido Kont, kelle sulest ilmus viimase Eesti Looduses kaaneartikkel „Ilvese käekäik oleneb inimesest ja metskitsest“. Kuulaja sai teada, kui suur on ilvese koduterritoorium, mis põhjusel ilves puu otsa ronib, miks ilves metssiga ei murra ja miks ilvesel tekib ikkagi inimestega konflikte, kuigi ta põllumajandusloomi ei murra.

Järgmisel pühapäeval, 17. juunil, saab sõna TÜ doktorant osteoarheoloog Martin Malve. Tema sulest on Horisondis ilmunud lühikirjutis „Mõistatus mineviku meditsiinist: pliist plekk jala ümber“. Saate autori Tiiu Rööbi sõnul tuleb juttu sellest, millega tegelevad osteoarheoloogid ja kui palju neid Eestis on, kui põhjalikud peavad olema osteoarheoloogi meditsiiniteadmised, mida saab inimese skeletti uurides öelda tema tervise kohta, millisesse ühiskonnakihti kuulus Tartus elanud mees, kelle jala ümber oli pliiplaat, ja mida arvata üldlevinud veendumusest, nagu olnuks vanasti kõigil hambad terved, ning ka sellest, kus Martin Malve sel suvel välitöid teeb.

„Maailmamixi“ saateid saab järelkuulata Elmari taskuhäälingu kaudu https://bit.ly/2l0ZkeB.

Loodusajakirja vastutav väljaandja Riho Kinks (foto: Kersti Kinks)

Kukus on käsil Eesti Looduse suvenumbri tutvustus

Igal neljapäeval pärast kella kümneseid uudiseid on Kuku raadio eetris saade „Loodusajakiri“. Homme, 17. juunil, käivad Loodusajakirja vastutav väljaandja Riho Kinks ja sõnumitoimetaja Toomas Jüriado artikli haaval läbi Eesti Looduse mai-juuninumbri. Veidi pikemalt peatutakse näiteks aasta loomast ilvesest pajatavatel kirjutistel ja artiklitel, kus on kõne all paisutamise mõju vooluveekogude seisundile ja elanikele, nõmmed Eestis ja droonide kasutus loodusfotograafias, ning Triin Nõu intervjuul filmimehe Joosep Matjusega.

Nädala pärast räägib zooloog Mati Martin oma artiklist „Vesikirp – kes see veel on?“, kahe nädala pärast on praegu plaanis teha ülevaade uuest Eesti Metsa numbrist. See on saadet pikka aega, alates 2007. aastast juhtinud Toomas Jüriado viimane ülesastumine selles rollis.

Kuku raadio saateid saab järelkuulata nii Kuku taskuhäälingu kui ka Loodusajakirja kodulehe kaudu.

EESTI SÕNUMEID 

Pärnu jõest püütud emane mõrukas (foto: Eesti loodushoiukeskus)

Eestis on nüüd üks kalaliik rohkem

Kalateadlaste hinnangul on Pärnu jõest leitud mõrukas tulnud ilmselt lõunanaabrite juurest Eestisse uusi elupaiku otsima.

Eestis esimesena mõrukat näinud TÜ loodusmuuseumi bioloogi Sergei Põlme sõnul oli juba mõnda aega olnud alust arvata, et see kala võib ka meie vetes elada. 5. juunil püüdsidki Sergei Põlme ning Eesti loodushoiukeskuse kalateadlased Einar Kärgenberg ja Meelis Tambets Pärnu jõest Eesti esimesed mõrukad kinni.

Meelis Tambetsi sõnul on uus kalaliik õige magus leid: mõrukale on jahti peetud juba viimased 15 aastat. Nüüd tuleb täpsemini kontrollida selle liigi levikuala Eestis, tema siia jõudmise lugu ja sugulust Läti mõrukatega.

Mõrukas on karpkalaline, kes elab paljude Euroopa maade vetes. Kalakese eluiga on lühike, kuni viis aastat, ja ta ise väheldane, kuni 10 cm pikk. Kala toitub vetikatest, selgrootutest jms.

Mõrukas sigib ebatavaliselt, kudedes jõekarpidesse, kus vastsed arenevad. Kudemisajal on isaskalad väga kirkavärvilised. Nagu nimestki arvata, on ta mõru maitsega, pealegi väike, nii et söögikalaks uustulnukas ei passi.

Keskkonnaministeerium/Uudistaja

Kuvatõmmis võitnud meeskonna Circup videost. Videost saab teada, et igas minutis visatakse maailmas ära lausa miljon topsi ning et alates 2030. aastast keelatakse EL-s nende kasutus (allikas: https://bit.ly/2MdtTdz)

Parim Negavati meeskond teeb topside korduskasutuse mugavamaks

Nädal tagasi, 6. juunil, selgitati KIK-i viiendat korda toimunud ressursisäästukonkursi Negavatt superfinaalis välja kolm parimat.

10 000-eurose peaauhinna sai meeskond Circup, kes toodab tanklatesse ja kohvipoodidesse mõeldud masinaid, mis sobivad korduvalt pruugitavate topside kiirpesuks ja põhinevad kuivjää tehnoloogial.

Teisele kohale tuli võistkond 3Cular, kes teeb võimalikuks saepurumassist 3D-printimise; nõnda saab luua keerulisi detaile, mis tavalisi töövõtteid kasutades nõuaks liiga palju aega ja ressursse. Kolmandale kohale jõudis meeskond Ressursikasutuse E-hindamine, kes teeb veebirakenduse, mille abil saavad Eesti lasteaiad ja üldhariduskoolid hinnata oma ressursikasutust ja keskkonnamõjusid.

Teise koha võistkond saab idee elluviimiseks 5000 ja kolmas koht 3000 eurot. Rohkem infot võitjate kohta leiab Negavati kodulehelt https://www.negavatt.ee/osalejad2018, nende videod aga KIK-i Youtube’i kanalist https://bit.ly/2MdtTdz.

Negavatt on KIK-i ja keskkonnaministeeriumi algatusel korraldatud konkurss, mille eesmärk on parandada teadlikkust ressursikasutusest ning innustada pakkuma lahendusi, mis aitavad säästa ressursse.

KIK/Uudistaja

Allikad: www.xn--keskkonnakpp-pcb.ee/ ja www.envir.ee

Tänavused Keskkonnakäpad ja noore looduskaitsja märgid on välja jagatud

Pühapäeval, 10. juunil, kuulutas keskkonnaminister Siim Kiisler tunnustamispeol Tallinna loomaaia keskkonnahariduskeskuses välja tänavused „Keskkonnakäpa“ konkursi laureaadid.

Konkursile esitatud kandidaate hinnati viies rühmas: lasteaed, õpilasrühm/klass, õpetaja, kool ja keskkonnaharidust pakkuv organisatsioon. Kandideerida sai kategooriates „Tubli tegutseja“, „Tark tarbija“, „Õnnelik õppija“, „Kogukonna kaasamine“ ja „Innukas innovaator“.

Kõige enam kandidaate esitati tänavu lasteaedade kategoorias, kus konkursile laekus 19 projekti. Rühmade kategoorias esitati 16, koolide ja organisatsioonide kategoorias 9 ning õpetajate kategoorias 8 projekti.

Mainime „Keskkonnakäpa“ saanute seast laiemalt tuntud nimesid ja/või projekte. Nii said tubli tegutseja tiitli Mariliis Sild algatusega „Konnad teelt!“, Illuka kool („Kõrvitsad elevantidele“, sai ka rahva lemmiku tiitli) ning TÜ loodusmuuseum ja botaanikaaed koos koostööpartneritega (projekt „Eesti taimevaramu – koolinoorte kingitus Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks“); „Õnnelike õppijate“ kategoorias Muraste kool („Õpime loodust tundma looduses viibides“), Maie Itse (Lahemaa looduskooli lõiminguprojektide ellukutsumine) ning SA Saadjärve ja Tartu loodusmaja („H2O külastusmäng“); targa tegutseja eriauhinna pälvis keskkonnahariduse edendaja Külli Kalamees-Pani.

Kõikide võitjate ja kandidaatidega saab tutvuda konkursi kodulehel www.keskkonnakäpp.ee.

Samal tseremoonial andis minister kätte ka noore looduskaitsja märgid. Seitsmendat korda välja antud märgi said tänavu seitse noort: Artur Arak, Meriliis Kotkas, Brita Laht, Emilia Rozenkron, Alesja Suzdaltseva, Maris Turb ja Torm Vatsfeld.

Märk antakse kuni 26-aastasele noorele, kes on eriliselt silma paistnud loodushoiu alal, saavutanud häid tulemusi loodusharidusvõistlusel või aidanud korraldada loodusteemalist üritust. Vaata www.envir.ee/et/noore-looduskaitsja-mark.

Keskkonnaministeerium/Uudistaja

Rakubioloogia õpiku kaanefoto, autor Katrin Ruisu. Pildil on hiire embrüonaalsed fibroblastid (allikas: www.tyk.ee)

Ilmunud on esimene eestikeelne rakubioloogiaõpik

Esmaspäeval, 11. juunil, esitleti elektroonilist kõrgkooliõpikut „Rakubioloogia“ (www.tyk.ee/rakubioloogia), mis on esimene nii mahukas ja rakubioloogiat sedavõrd laialt käsitlev algupärane eestikeelne väljaanne.

Ühe autori, TÜ rakubioloogia professori Toivo Maimetsa hinnangul võib õpikut pidada ka ülevaateks rakubioloogia tasemest praeguses Eestis: kaasatud on 26 autorit nii Tartu ülikoolist kui ka Tallinna tehnikaülikoolist ja mitmest teisest teadusasutusest.

Maimetsa sõnul on õpiku koostamisel lähtutud Uku Masingu soovist luua oma kõrgkeele sõnavara: „Mida muud me autoritena soovimegi, kui parandada ja täiendada eestlaste mõtlemist ning olemist omas keeles ja omal maal“.

1867-leheküljelist õpikut illustreerib 953 joonist 13 Eesti kunstnikult ning ligi 100 fotot 16 fotograafilt. Kuna õpik on elektrooniline, pääseb õppematerjalidele hõlpsasti ligi, ühtlasi saab teost pidevalt ajakohastada, kui meie teadmised on muutunud. Õpik antakse järgmisel aastal välja ka raamatuna, peale selle on internetis kättesaadav rakubioloogia sõnastik (https://term.eki.ee/termbase/view/9054712/).

Tartu ülikool / Uudistaja

Kaardilt on näha avastatud võrkude asukohad ja nende paiknemise tihedus (allikas: keskkonnainspektsioon)

Peipsi koristustalgute esimesel etapil eemaldati järvest 352 nakkevõrku

Keskkonnainspektsiooni (KI) korraldusel peetakse Peipsi järvel järjekordsed koristustalgud. Talgute esimesel poolel eemaldati Peipsi järve lõunaosast 352 peremeheta nakkevõrku, mille kogupikkus on umbkaudu 24,6 kilomeetrit.

Igal aastal jääb järve triivima enam-vähem sama palju püüniseid. Osalt on tegu jää ja tuultega paigast liikunud nakkevõrkudega, osal juhtudest on arvatavasti põhjuseks püüdjate hoolimatus. KI kalakaitseosakonna peainspektor Ivo Kask ütles, et kuna võrgud ei maksa kuigi palju, siis ei vaevuta neid iga kord püügi lõppedes järvest välja tooma. Tõenäoliselt on järves triivivate võrkude hulgas ka ebaseaduslikke, ilma loata püügile pandud nakkevõrke.

29. ja 30. mail puhastasid keskkonnakaitseinspektorid veeala Mustveest peaaegu Piirissaareni välja, abiks olid ka keskkonnaministeeriumi ametnikud ning kohalikud kalurid ühel päeval nelja ja teisel päeval kolme paatkonnaga.

Vanad triivima jäänud risuvõrgud tuleb eemaldada, sest need ohustavad kalu, on ohuks ka veeliiklusele ning lõhuvad veesõidukite mootoreid ja kalastajate püügivahendeid. KI on võrkude koristust korraldanud alates 2006. aastast, ettevõtmist toetab KIK.

Sobiva ilma korral peetakse täna ja homme Peipsi järve põhjaosas koristustalgute teine etapp,

Keskkonnainspektsioon/Uudistaja

Euroopa maastikukonventsiooni logo (allikas: www.coe.int)

Eesti on liitunud Euroopa maastikukonventsiooniga

Eesti on alates 1. juunist Euroopa maastikukonventsiooni liikmesriik. Euroopa maastikukonventsioon on esimene rahvusvaheline kokkulepe, mis on mõeldud otseselt maastike kaitse, korralduse ja planeerimise ning asjaomase koostöö edendamiseks.

Liitunud konventsiooniga, tunnistab Eesti ametlikult rahvusvaheliselt kokku lepitud maastikukaitsepõhimõtteid ning annab kinnituse, et järgib neid. Kõige otsesemalt mõjutavad maastikku ruumilise planeerimise, ehituse ja transpordi, majanduse, põllu- ja metsamajandamise valdkonnas tehtavad otsused, kaudsemalt aga kõik inimtegevusega seotu. Euroopa maastikukonventsiooni põhimõtete järgi on muutusi kavandades ja ellu viies väga tähtis pöörata eraldi tähelepanu maastike kvaliteedile: mitmekesiste väärtuste hoiule, aga ka uute väärtuste loomisele.

Olulisel määral selle konventsiooni sünnile kaasa aidanud Eesti maaülikooli professor Kalev Sepp rõhutab maastikukonventsiooni jõustumisel kahte aspekti: „Rahvusvahelisel tasandil saame paremini osaleda Euroopa maastikualases koostöös, jagada oma rikkalikke kogemusi maastiku korraldamisel ja õppida teiste edulugudest. Eriti oluline on aga see, et maastikukonventsioon rõhutab kohaliku kogukonna ja omavalitsuse tähtsust konventsiooni eesmärkide saavutamisel.“ Kohalikel omavalitsustel ja kogukonnal on Sepa hinnangul oma territooriumil kõige suuremad võimalused maastikega seotud tegevusi suunata, sõnastada maastiku kvaliteedi eesmärgid ja need saavutada. Just sellel tasandil põimuvad üksikisikute ja avalikud huvid kõige tihedamalt.

Konventsioon avati allakirjutamiseks 2000. aastal ja praeguseks on selle  ratifitseerinud 39 Euroopa Nõukogu liikmesriiki. Eesti allkirjastas konventsiooni mullu 20. detsembril ning konventsioon jõustus Eestis tänavu 1. juunil. Vaata https://bit.ly/2HFnzYG.

Keskkonnaministeerium/Uudistaja

28. aprillil oli part lillekasti taimede vahele veel nii hästi varjunud, et tema märkamiseks oli vaja omajagu tähelepanelikkust

25. maiks oli part lillekasti taimed juba üsna hõredaks katkunud

31. mai: kui hoolega uurida, leiab pardipesa süvendi veel üles, tunnistajaiks on ka mõned taimedesse takerdunud suled (fotod: Toomas Jüriado)

Veel kasulapsed saanud pardist

30. mai Tartu Postimehes ilmus väike sõnum sinikael-pardist, kes visalt Pallase hotelli ees lillekastis mune haudus. Paraku osutusid munad viljatuks, ent metsloomaühing oli lasknud pardil lapsendada kolm emata jäänud pardilast; ajalehenupu andmeil katse õnnestus.

Mina kuulsin iseäralikus paigas pesitsevast pardist Mart Jüssilt ja käisin pesa esimest korda vaatamas 28. aprillil. Pesa oli kasti sedavõrd õnnestunult paigutatud, et kulus natuke aega, enne kui linnu üles leidsin ja pildi sain teha.

Hiljem käisin mõnegi korra veel pesa ja hoolsat haudujat vaatamas ja hakkasin ornitoloogidelt uurima, kas pesitsus ei ole liiga pikale pole veninud – ehk siis, kas lind ei hau viljastamata mune. Ka 25. mail oli part minu üllatuseks ikka veel samal kohal, aga nüüd enam üldse mitte varjatult. Vastupidi, ka siis, kui üsna kasti kõrval seisin, rappis lind raevukalt sinna veel jäänud üsna hõredat taimestikku. Arvasin, et ehk suure nälja tõttu, ornitoloog Jaanus Elts aga pakkus, et pigem pesamaterjaliks.

Edasine on lehenupust teada. Vaata Eesti Looduse juuni-juulinumbrist (lk 83) ka Jaanus Eltsi selgitusi selle kohta, miks linnud selliseid iseäralikke pesitsuspaiku valivad.

Toomas Jüriado

Eesti on suplusvee kvaliteedi diagrammil kõige kesisemate riikide seas (allikas: keskkonnaagentuur / Euroopa keskkonnaamet)

Euroopas on suplusvee kvaliteet valdavalt hea, Eestis nigelapoolne

Keskkonnaagentuur vahendas 31. mail infot, mille oli oma aruandes Euroopa suplusvee kvaliteedi kohta avaldanud Euroopa keskkonnaamet. Aruanne põhineb 2017. aasta andmetel, mille järgi vastas EL kõige rangematele kvaliteedinõuetele 85% kogu Euroopas seiratud ujumiskohtadest, seega oli vesi enamasti saasteainevaba.

Euroopa suplusvee kvaliteet on viimase 40 aasta jooksul ehk EL suplusvee direktiivi kehtivusaja algusest alates märkimisväärselt paranenud.

Seekord hinnati vähemalt 95% suplusveekogude kvaliteet väga heaks viies riigis: Luksemburgis, Maltal, Küprosel, Kreekas ja Austrias. Kolm riiki, kus oli kõige rohkem halva veekvaliteediga supluskohti, olid Itaalia, Prantsusmaa ja Hispaania; protsentides registreeriti kõige suurem halva veekvaliteediga suplusveekogude hulk Eestis (neli suplusveekogu ehk 7,4%), Iirimaal (seitse suplusveekogu ehk 4,9%) ja Ühendkuningriigis (21 suplusveekogu ehk 3,3%).

Vaata täpsemalt https://bit.ly/1Hu0JBo ja https://bit.ly/2xX2V71.

Keskkonnaagentuur/Uudistaja

Nagu tuletornisarja puhul juba tavapärane, anti peale iga margi puhul ilmuva esimese päeva ümbriku välja ka maksimumkaart (allikas: pood.omniva.ee)

Kolmekümnes tuletornimark tutvustab Manilaiu laevatee näitajat

Eesti meremuuseumi kunstniku Roman Matkiewiczi kujundatud menukas tuletornimarkide sari täienes 7. juunil kodumaisele lihtkirjale sobiva 65-sendise postimaksevahendiga, millel on Manilaiu tuletorn. Marki on kümnemargilistes väikepoognates trükitud 35 000 tükki.

Tuletorn paikneb Kihnu väinas Manilaiu saare edelatipul Papina neemel ja aitab väina madalates vetes kohalikku laevaliiklust ohutumaks muuta. 1933. aastal ehitatud raudbetoonist tuletorn on kaheksa meetrit kõrge; selle arhitekt oli tuntud navigatsioonimärkide projekteerija Armas Luige. 2015. aasta renoveerimistööde käigus tõsteti 1990. aastatel tulepaagiks klassifitseeritud ehitis oma senisest asukohast ligi 20 meetrit eemale, sest vanas kohas oleks tuletorn lainetuse tõttu hävinud.

Tuletornisari on üks Eesti Posti kõige pikema traditsiooniga sarju; vaid rahvariidemargid hakkasid ilmuma veel aasta varem. Esimene, 1995. aastal margile jõudnud majakas oli Pakri. Seega on käes sarja kahekümne neljas aasta. 2000. aastal ilmus kaks koostrükimarki, 2005, 2006, 2010, 2014 ja 2017 kaks eraldi marki; nii on postimaksevahendile jõudnud praeguseks kokku 30 mereteenäitajat: peale Pakri järjekorras Vaindloo, Ruhnu, Kunda, Vilsandi, Ristna ja Kõpu, Mohni, Laidunina, Keri, Sorgu, Norrby liitsihi ja Tallinna liitsihi meremärgid, Juminda, Mehikoorma, Hara, Suurupi liitsihi majakad, Vergi, Käsmu, Kiipsaare tuletorn, Sõru liitsihi majakad, Tahkuna, Virtsu, kaks Orjaku majakat ja Manilaiu tuletorn. Alates kümnendast, Keri majaka margist, on käibele antud ka maksimumkaardid.

Omniva/Uudistaja

Marja tänava silla ideekonkursi võidutöö autor on Andres Lember (allikas: https://bit.ly/2sIpCqr)

Üle Emajõe hakkab kergliiklejaid aitama Õhtukaar

7. juunil avalikustati Tartu Marja tänava kergliiklussilla rajamiseks korraldatud arhitektuurivõistluse võitjad. Parimaks tunnistati Andres Lemberi (osaühing Male Maja) ideekavand märgusõnaga „Õhtukaar“.

Teise koha sai ideekavand märgusõnaga „Vitruvius“ (arhitektibüroo Toomas Rank OÜ) ja kolmanda koha „Marta“ (OÜ Maanteed). Kaks ergutuspreemiat pälvisid tööd „Langskip“ (AB Standup OÜ) ja „Sõida tasa üle silla“ (Molumba OÜ). Linna välja pandud esikoha preemia on 8000, teise koha preemia 5000, kolmanda koha preemia 3000 ja ergutuspreemiad 2000 eurot.

Aasta algul välja kuulutatud võistlusele saadeti 18 ideekavandit. Žürii arvestas hindamisel tulevase silla konstruktsiooni ja materjali valikut, lahenduse arhitektuurset sobivust ja eeldatavat ehitusmaksumust, samuti majanduslikult otstarbeka hooldamise võimalust.

Linnaarhitekti Tõnis Arjuse sõnul on võidutöö põhjalikult läbilahendatud tervik, kus ühest küljest on loodud minimalistliku ilmega ülepääs, teisest küljest tagatud jäik ja vastupidav konstruktsioon, mis võimalikult vähe segab nii jõeliiklust kui ka kallasraja kasutust.

Võistlustöödega saab tutvuda https://bit.ly/2sIpCqr.

Supilinna arvutilistis anti paraku teada, et järgmise kolme aasta jooksul silda ehitama ei hakata, sest linn keskendub Sõpruse silla remondile.

Tartu linnavalitsus / Uudistaja

Esimesena üllatas kodutänava päikesepoolsel küljel kasvav toomingas, mille õied olid lahti juba 8. mail (fotod: Toomas Jüriado)

(Pildi)mälestusi suvisest maist

16. mai Uudistaja lõpus oli hulk pilte tänavuse mai suhteliselt varajastest õitsejatest: toomingas oli õieehtes 8. mail, esimesed hobukastani- ja sireliõied said pildile 11. mail; esimene neist oli täisõites 13. mail, teine olenevalt sordist alates 14.–15. maist.

Suvine püsis mai kuni lõpuni, nii et ilmateenistus on kuu keskmiseks temperatuuriks rehkendanud 14,4 °C, mis on pikaajalisest keskmisest (10,4 °C) lausa neli kraadi soojem. Kõige rohkem kraade, 30,5 °C, näitas termomeeter 14. mail Kuusikul, kõige vähem, –1,2 °C, 6. mail Narvas.

Kodutänava hiliseimadki õitsejad said õied lahti tavalisest varem: roosa viirpuu puhkes 22. mail, …

… ungari sirel oli enam-vähem täisõitsengus 28. mail

Ka Eesti keskmine päikesepaistetundide arv, 408,4 tundi, oli suisa 148% normist (276 tundi). Muidugi jäi sel taustal kasinaks sadanud vihma hulk: keskmiselt 17 mm on ainult 41% paljuaastasest keskmisest (42 mm). Kõige rohkem ühes ööpäevas, 14 mm, sadas 1. mail Pärnu-Saugas.

Tartus oli ainus tõsisem sadu 18. mail. See lõhkus kõvasti juba enam-vähem õitsenud toominga …

… ja õunapuu õierüü, …

… pani see-eest sirelid vägevalt lõhnama …

… ja aitas lõpuks vikerkaarel üle linna painduda

Lõpuks meenutus, mis on jõus ka praegu: alates 31. maist on kogu Eesti territooriumil kehtinud suure tuleohuga aeg.

Ilmateenistuse üleeilne tuleohuindeksi kaart oli selline (https://bit.ly/2k1AyuF); oranž tähistab kaardil suurt, punane aga äärmiselt suurt tuleohtu

www.ilmateenistus.ee/päästeamet/Uudistaja

TASUB OSALEDA

Allikas: www.ev100.ee/et/juubelimatkad

Jätkuvad EV 100 juubelimatkad,

mille fookuses on juunis mere- ja pärimusteema.

Nii on 16. juunil kavas süstamatkad Mohni saarele ja Kolga lahe saartele, 23. juunil jaanipäeva veematk Võhandu jõel, 28. juunil jetimatk Kolga lahe saartele, 29.–30. juunil öömatk Põlvamaal päikeseloojangust päikesetõusuni ning 30. juunil–1. juulil süstamatk Osmussaarele.

Registreerimine ja lisainfo EV 100 juubelimatkade kohta: www.EV100.ee/juubelimatkad.

EV 100 juubelimatkade sarja korraldavad Eesti matkaliit, riigikantselei EV 100 korraldustoimkond ja RMK.

Allikas: www.natmuseum.ut.ee

Muidugi on loodusfestivalil kohal ka Loodusajakiri; fotol on Loodusajakirja nurgake mulluse festivali aegu: vastutav väljaandja Riho Kinks näitab uusi väljaandeid looduskaitsetöötajale Piret Valgele (foto: Toomas Jüriado)

Tartu loodusfestival haarab seekord teisigi linnu

2015. aastal õhinapõhiselt korraldatud Tartu loodusnädal on mõne aastaga kasvanud juba Tartu piirest välja: festivali programmis on kirjas ka üritused Tallinnas ja Pärnus. Siiski jääb Tartu festivali keskmeks ka tänavu.

13.–16. juunil toimuvat festivali, mis väärtustab loodust ja linna kui loodushoidlikku elukeskkonda, korraldavad TÜ loodusmuuseumi ja botaanikaaia eestvedamisel paljud Eesti loodus- ja keskkonnaorganisatsioonid ning asutused.

Nelja päeva jooksul saab osa võtta loodusretkedest, õpitubadest ja kohtumisõhtutest. Kohal on loodus- ja keskkonnaspetsialistid, kes jagavad infot ning näpunäiteid, kuidas linnaloodust hoida ja rikastada. Loodusfestivali raames kuulutatakse välja fotovõistluse „Metsik linn“ võitjad.

Samuti on kavas üle-eestiline loodusvaatluste maraton Bioblitz, millest on kirjutanud 30. mai Uudistaja (https://bit.ly/2Mj5rrg). Vaata ka loodusfestival.ee/LVM.

Festivali kava näeb võrgupaigast www.loodusfestival.ee, festivali toetavad KIK, hasartmängumaksu nõukogu ja Tartu linn.

Allikas: www.loodusmuuseum.ee

Eesti loodusmuuseum on sel suvel lahti iga päev

Esimest korda saab Eesti loodusmuuseumis käia seitse päeva nädalas, sealhulgas vaadata ülimenukat näitust „Müstiline ürgmeri“ ja selle juurde kuuluvat virtuaalreaalsuse filmi.

„Müstiline ürgmeri“ kutsub sukelduma ajarännakule Eesti ala merepõhja poole miljardi aasta tagustest aegadest tänapäevani, tutvustades rännaku jooksul nii Eesti alade liikumist, siin elanud taimi ja loomi kui ka kliimamuutusi. Peale näituse saab 600 miljoni aasta pikkuse seikluse ette võtta ka virtuaalreaalsuse filmi vahendusel.

Suvel korraldatakse loodusmuuseumis hulganisti üritusi. Alates 28. juunist on väikesed loodushuvilised taas igal nädalal oodatud Suvemuuseumisse. Looduskaitsepäeval, 18. augustil, räägitakse pereüritusel loodushoiust, õhtu lõpeb nahkhiireretkega.

Kolm suvekuud mahutavad ka lastelaagreid: 12.–15. juunil on oodatud 1.–3. klassis käivad muuseumisõbrad suvelaagrisse „Kaheksa ühe hoobiga“, 28. ja 29. augustil toimub 8–12-aastastele uudishimulikele lastele mõeldud linnalooduse laager koostöös energia-avastuskeskusega. Juuli lõpus ja augusti alguses toimetavad muuseumi juures Kolme Põrsakese teaduslaagrid.

Täpsema info ürituste kohta leiab loodusmuuseumi kodulehelt www.loodusmuuseum.ee. Juuni algusest augusti lõpuni on Eesti loodusmuuseum lahti E–P 10–17, N 10–19. Erandina on loodusmuuseum suletud 23. ja 24. juunil.

Isane niidukimalane (foto: Urmas Jürivete / talgud.ee/kimalased)

Eestimaa looduse fondi talgusuvi tuleb sumisev

ELF-i 19. talgusuvi on alanud. Looduskaitse mõtet, elurikkust ja traditsiooniliste töövõtete omavahelisi seoseid tutvustavad ja hulganisti tööd ära teha plaanivad talgureisid keskenduvad tänavu kimalastele. Kodulehel www.talgud.ee on kõigil huvilistel valida 20 talgureisi vahel, mis viivad nii väikesaartele, maalilistele niitudele kui ka raskesti ligipääsetavatesse rabadesse.

Kimalaste aasta kohta saab lähemalt lugeda veebilehelt talgud.ee/kimalased.

Talgute korraldamist toetavad KIK, RMK ning mitmed eraisikud ja ettevõtted.

Sääsenäitus Tartu loodusmajas (allikas: www.tartuloodusmaja.ee)

„Sääskedega sõjas ja rahus“

on sääsenäitus, mida saab kuni 2. augustini vaadata Tartu loodusmaja esimesel korrusel. Näitus, mille on kokku pannud entomoloogist loodusfotograaf Urmas Tartes, räägib sääse elukäigust, sellest, kui palju on Eestis sääseliike, milline on nende elukäik jm. Muidugi kajastab väljapanek ka inimeste ja sääskede omavahelist suhtlust ja seda, millised nipid aitavad sääskedega hakkama saada.

Lahtiolekuaegu ja piletiinfot vaata Tartu loodusmaja kodulehelt www.tartuloodusmaja.ee.

Pakri pank vana tuletorni varemetega (foto: Ivar Leidus / Wikimedia)

TÜ loodusmuuseumi looduse õpperetk

viib 16. juunil Põhja-Eestisse. Geoloog Tõnu Pani ja bioloog Külli Kalamees-Pani juhendusel matkatakse ja uuritakse loodust Pakri pangal ja Paldiski ümbruses, tutvutakse Keila-Joa, Treppoja, Ninamaa ning Türisalu loodusega.

Õpperetk algab 16. juunil kell 8 Tartust TÜ loodusmuuseumi eest (Vanemuise 46), tagasi Tartusse jõutakse hiljemalt kell 20. Kaasa tuleks võtta süüa ja juua.

Loodusretke osalustasu on 15, lastele 7 eurot. Osalus tuleb varem registreerida aadressil loodusmuuseum@ut.ee või telefonitsi 737 6076.

Järgmine TÜ loodusmuuseumi loodusretk toimub 30. juunil, kui matkatakse Kütioru ja Vällämäe loodusradadel ning otsitakse üles Ootsipalu puuhiiglased.

Õpperetkede korraldamist toetab KIK.

Osake ulatuslikust käekirjanäitusest (foto: Toomas Jüriado)

Käekirjanäitusel Tartus

EMÜ Baeri majas (Veski 4) on vaadata-lugeda üle saja käekirjanäidise või selle koopia mitme sajandi loodusuurijatelt, aga ka näiteks kirjanikelt ja kunstnikelt. Näha saab Karl Ernst von Baeri ja tema uurija Erki Tammiksaare kirjutatud kirju, on luulevormis käekirjanäidiseid kunagise zooloogia ja botaanika instituudi viielt direktorilt: Harald Habermanilt, Kalju Paaverilt, Erast Parmastolt, Andres Koppelilt ja Urmas Tarteselt. Võimalik on näha Hillar Palametsa kirjutatut: tema käekiri valiti 2010. aastal korraldatud võistlusel 700 käekirja hulgast Eesti kauneimaks.

Näituseruum on lahti tööpäevadel kell 15–17 jaanipäevani. Näituse on kokku pannud Baeri maja väsimatu näitusekorraldaja Vaike Hang.

Üks näide näitusel näha olevate postkaartide kohta (allikas: https://bit.ly/2t07rvA)

ERM-i virtuaalnäitusel näeb rariteetseid sajandivanuseid postkaarte

ERM avas 4. juunil Eesti lipu päeva puhul muuseumi kodulehel virtuaalnäituse „Aja jälg“, mis annab ülevaate Eesti vabadussõja päevil saadetud postkaartidest.

ERM-i postiajaloo kogus on kokku ligi 700 vabadussõja-aastatel saadetud postkaarti eri väeosades kasutusel olnud templitega. Virtuaalnäituse esimene, 60 postkaardiga osa keskendub Eesti rahvusväeosade loomisele 1917.–1918. aastal ja välipostile aastal 1919.

Virtuaalnäitusele on planeeritud kokku kolm osa, millest teine avalikustatakse 2018. aasta teisel poolel. Vaata näitust ERM-i kodulehel https://bit.ly/2t07rvA.

28. novembril möödub sada aastat Eesti vabadussõja algusest. Väliposti teenistus rakendati Eesti sõjavägede ülemjuhataja päevakäsuga 11. jaanuarist 1919. Eesti väekoondistel ja üksustel polnud väliposti numbreid ning kirjadele märgiti väeosa tegelik nimetus, aga keelatud oli märkida väeosa asukohta. Sõjaväest koju saadetud kirjad märgistati saatja väeosa, allüksuse, sõjaväeasutuse või tagalateenistuse templiga. Välipost lõpetas tegevuse 15. mail 1920.

Eraldi söögitoa komme oli 1930. aastatel visa kaduma. Foto sajandi algusest Viljandis (foto: Viljandi muuseum / arhitektuurimuuseum)

Kohaliku aja järgi. Sajand Eesti linnakodu

Homme avatakse arhitektuurimuuseumis sellenimeline suvenäitus, mis annab ülevaate muutustest viimase saja aasta kodukultuuris ja mööblimoes. Väljapanek jälgib moodsa linnakorteri kujunemist alates kivitrepikojaga puumajadest Kalamajas kuni paneelelamute ning nüüdisaja industriaalhõnguliste loft’ideni. Koostöös Eesti sisearhitektide liiduga valminud näitusel eksponeeritakse kümnendite kaupa ajastule iseloomulikku mööblit, aga ka elutubade keskmeks olnud raadiot või televiisorit.

Näitus Eesti arhitektuurimuuseumis on lahti kuni 7. oktoobrini.

Maapinnale tõstetud kvevri’d (foto: Levan Totosashvili / Wikimedia)

Eelteade: Looduse Omnibussi suur ajaloo- ja loodusretk Kahhethisse

leiab aset 4.–12. septembril. Kui viinamarjad on küpsenud, algab iidses Sakartvelos rtveli, traditsiooniline viinamarjade koristuspidu. See on õige aeg külastada Kahhethit Georgia idaosas, selle maa veinitootmise südames. Veinivalmistamise kultus on Georgia kultuuri ja religiooni oluline osa. Kahhethis valmistatakse veini ainulaadsel, ainult sellele maailmakandile omasel viisil, maa sees asuvates savinõudes kvevri’des.

Reisi giid on geograaf, ajakirjanik ja suur Georgia sõber Toomas Kümmel.

Vaata programmi ja tingimusi https://bit.ly/2JvFgj8.

Oma osavõtusoovist tuleb teada anda e-posti teel retked@looduseomnibuss.ee. Kindlasti lisada juurde ka oma telefoninumber, et korraldajad saaksid teiega ühendust võtta.

MAAILMAST

Austria meedikud hoiatavad: jalgpalli MM võib rikkuda teie rannafiguuri (foto: Viini meditsiiniülikool / AlphaGalileo)

Suhkrurikkad joogid teevad teid paksuks

Teadussõnumite portaal AlphaGalileo vahendas eile, 12. juunil, Viini meditsiiniülikooli rahvatervise keskuse teadlaste uuringu kokkuvõtet, mis on mõeldud just täna algavaid FIFA maailma karikavõistlusi ehk tavakeeles jalgpalli maailmameistrivõistlusi jälgivatele fännidele. On palju neid, keda nüüd neli nädalat telerist eemale ei õnnestu meelitada. Sageli vaadatakse mänge ühiselt ja eks põnevus tee januseks.

Viini arstiteadlased kordavad küllap paljudele niigi hästi teada vaieldamatut tõde: populaarsed karastusjoogid on suhkru- ehk kalorirohked ja teevad teid paksuks. Samas ei jäeta artiklis kiitmata oma kaupmehi ja joogitootjaid: ühe teise uuringu järgi on Austria jaoks toodetud jookides kahandatud nii suhkru- kui ka teiste magusainete sisaldust.

Keskuse toiduteadlane Maria Wakolbinger rõhutab, et parim jook on igal juhul vesi, aga kui kuidagi ei suudeta ilma harjumuspäraste maitseteta läbi ajada, tasuks lemmikjooki lahjendada vahekorras 1 : 3: üks osa jooki, kolm osa vett. Täpselt sama võib teha õllega: üha populaarsem olevat lahjendada kesvamärjukest samas vahekorras mineraalveega.

Alagrupiturniiride ajal mängitakse Venemaal peetavatel maailmameistrivõistlustel kolm mängu päevas. Niiviisi võib puhta poejoogi või mahla asemel selliseid segusid juues vältida hulga lisakaloreid: pool liitrit karastusjooki annab üle 200 kalori ehk 18 suhkrutüki jao, 1 : 3 lahjendus aga ainult 50 kalorit. Wakolbinger lisab, et inimene võtab veidi kasinama maitsega joogi üsna kiiresti omaks – ja tervis saab vähem kannatada.

Eespool mainitud teine uuring tehti eri asutuste uurijaid ühendavas ennetava kardioloogia ja toidu-uuringute instituudis. Selle uuringu järgi on Austrias müüdavate karastusjookide suhkrusisaldust aastail 2010–2017 vähendatud keskmiselt 13,3%. Wakolbingeri kinnitusel on Austria supermarketid ses suhtes teistele eeskujuks. Ent teadlase sõnul ei piisa näiteks Ühendkuningriigis kehtestatud suhkrumaksust: vaja oleks ka magusainete maksu. Tema hinnangul on väga vaja poliitilise meetmeid, et vähendada nii suhkru- kui ka soola- ja rasvasisaldust toidus ning julgustada inimesi sööma tervislikku toitu.

Muidugi on oluline seegi, mida joogile kõrvale hammustatakse. Liitris õlles on 210 kalorit, aga pitsas 900 ja hamburgeris 700 kalorit; sama hull on pakk krõpse: vähemalt 500 kalorit. Viini toiduteadlane Karin Schindler soovitab selleks, et rannafiguur oleks alles ka pärast 15. juuli finaalmängu, pruukida pigem juurviljakrõpse, salatit või soolata pähkleid.

AlphaGalileo/Uudistaja

Lääne-Austraalia ülikooli teadlaste delfiiniuuringute põhjal on peagi oodata teisigi põnevaid avastusi (foto: Thinkstock / Care2)

Nimi aitab delfiinil sõpradega kontakti hoida

Portaal Care2 avaldas 8.  juunil Alicia Graefi kirjutise delfiinidest.

Teatavasti tekitavad need arukad mereloomad mitut laadi helisid, mis aitavad neil omavahel suhelda. Lääne-Austraalia ülikooli (UWA) teadlased tegid merebioloog Stephanie Kingi juhatusel uuringuid, mille kokkuvõtted on avaldatud ajakirjas Current Biology ilmunud artiklis. Seal on selgitatud, kui tähtis on nende helide roll hoidmaks oma kohta loomade sotsiaalses võrgustikus.

Juba varem olid uurijad saanud teada, et kohe esimestel elukuudel saab delfiin „nime“: teatud erilise vile, mis jääb talle kogu eluks ja mida kasutavad suhtluses kõik delfiinid, nii emased kui ka isased.

Kui mõnegi loomaliigi puhul on tavaline, et oma kutsungit muudetakse, et saada võrdväärseks oma rühmaga, siis delfiinide puhul see ei kehti. UWA teadlased leidsid, et nimi on väga tähtis, eriti isasloomadele. Just selle kogu eluks jääva tunnuse abil tuntakse oma kogukonnas ära suur hulk nii sõpru ja sõprade sõpru kui ka rivaale.

Sellele järeldusele jõuti, kui mikrofonide abil oli määratud kindlaks 16 isase afaliini nimed; need loomad kuulusid Lääne-Austraalia Sharki lahes kolme suurema seltsingu raames kuude väiksemasse rühma. King kinnitab, et niisugused isendite nimed on hoopis olulisemad kui kutsungite vahetus, aidates luua keerulist sotsiaalset võrgustikku, mis põhineb koostöösuhetel. Kingi hinnangul on selline rühmakeste moodustumine suuremas kogukonnas täiesti ainulaadne: ainus näide kogu loomariigis, kui inimene välja arvata. Afaliinid on tuntud selle poolest, et neil tekivad tihedad isenditevahelised suhted, mis võivad kesta kogu elu. Mitteseksuaalseid, ühte sugupoolde kuuluvate loomade sidemeid aitavad kindlustada näiteks üksteise puudutamised rinnauimedega ja ühised sünkroonujumised.

Loomakaitseinstituudi merebioloog Naomi Rose, kes ise kõnealustes uurimistöödes ei osalenud, on tulemustest vaimustuses. Tema sõnul on see järjekordne kinnitus, kui eneseteadlike loomadega on tegemist ja kui olulised on nad üksteisele. Küllap aitavad sellised uuringud ka paremini mõista, kui tähtis on kaitsta delfiine just looduses, nende tõelises kodus.

Care2/Uudistaja

 LÕPUPILTE JA -SÕNU

Linnulaulu enam suurt ei kuule ja kevadiste õitsejate aeg on otsa saanud, botaanikaaias valitsevad pojengid, …

…laugud, …

… aga ka vesiroosid …

… ja vesikupud, kelle vahel askeldavad pardikesed.

Läbi on saanud ka minu aeg Uudistajat toimetada. Uudistaja mõtles välja esimene Loodusajakirja peatoimetaja Tiit Kändler ja koostas seda mõnda aega ise. Ma paraku ei oskagi öelda, millal algas minu tegevus Uudistaja toimetajana, võib-olla umbes 2005. aastal. Sellest ajast saadik olen seda pidevalt teinud (vahele on tulnud vaid paar haiguspausi): alguses üksi ja iga nädal, siis vaheldumisi Ott Luugiga, viimastel aastatel on Uudistaja ilmunud kaks korda kuus ja oleme seda koostanud vaheldumisi Katre Paloga.

Tänan kõiki, kes meie Uudistajaid on lugenud ja vahel isegi toimetajale kirjutanud! Soovin edu neile, kes teevad toimetajatööd edaspidi!

Toomas Jüriado

Loodusajakirjade väljaandmist toetab:

Toimetanud   Toomas Jüriado

Tagasiside, ettepanekud ja vihjed on teretulnud aadressil toomas1307@hot.ee

Juunis muudeti ja laiendati ajakirjade Eesti Loodus ja Horisont levivõrku, et ajakirja üksiknumbreid oleks hõlpsam leida. Mõlemal ajakirjal on nüüd Eestis üle 340 müügikoha. Vaata kaardilt: Eesti Loodus (www.loodusajakiri.ee/valjaanded/eesti-loodus/eesti-looduse-muugikohad), Horisont (www.loodusajakiri.ee/valjaanded/horisont/horisondi-muugikohad).

Eesti Looduse suvenumber on tavapärasest mahukam ja selle tunneb ära kaanel oleva aasta looma ilvese järgi, Horisondi esikaanelt vaatab lugejale silma sinises turbanis tuareeg.

Ajakirju Eesti Loodus ja Horisont on alates 1989. aastast andnud välja MTÜ Loodusajakiri. Ajakirjade väljaandmist toetavad keskkonnainvesteeringute keskus ning haridus- ja teadusministeerium.

Tellimine: www.tellimine.ee

Üksiknumbrid: www.loodusajakiri.ee/pood

Juuli-augusti Horisondi kaanelugu on pühendatud 21. sajandi teaduse ühele suurimale väljakutsele –  kvantarvuti ehitamisele. Levinud arusaama järgi peetakse arvutusvõimsustes määratu suurt kasvu tõotavat kvantarvutit omamoodi müütiliseks perpetuum mobile’ks, mille valmistamine on võimatu. Šveitsi tehnikaülikooli ETH Zürichi doktorant Johannes Heinsoo loost saab aga lugeda, et tegelikult on esimesed sellised algelised riistapuud juba loodud ning nüüd on käimas miljardeid erurosid neelav võidujooks sellise kvantarvuti arendamise nimel, millega saaks ka midagi kasulikku ära teha.
Helen Rohtmets-Aasa on usutlenud füüsikust iduettevõtjat Mait Müntelit. Varem Euroopa tuumauuringute keskuse osakestekiirendi juures senitundmatuid osakesi otsinud Müntel arendab nüüd võimalusi keeleõppe kiirendamiseks.
Ajaloolase Mart Kuldkepi sulest on ilmunud artikkel „Eesti välispoliitika sünd“, milles vaadeldakse üksiasjalikult Eesti omariiklusele väljakuulutamisele eelnenud iseseisva diplomaatilise suhtluse kujunemisloo võtmetähtsusega isikuid ja sündmusi.
Kuna juuli on Eestis suvesüda ja reeglina kõige äikeselisem aeg, kirjeldab atmosfääriteadlane Jüri Kamenik lähemalt pikse mõju inimesele. Nimelt ohustab äike meid peamiselt välgu, purustavate tuulte ja hiidrahega. Selgub, et ainuüksi välgutabamuste tõttu hukkub igal aastal üle ilma kümneid tuhandeid inimesi.
Kosmoselugude sarja järjekordses artiklis „Gaia kosmoseteleskoop püstitab rekordeid“ kirjeldab Tartu observatooriumi vanemteadur Indrek Kolka ambitsioonikat uurimisprojekti, mille käigus on plaanis täpselt üle mõõta vähemalt kahe miljardi Linnutee galaktika tähe asukoht, heledus ja liikumine. Ikka selleks, et astronoomid saaks meie kodugalaktikat paremini tundma õppida.
Veel saab mikroskoobi all näha värvikirevat oliviinvebsteriidi õhikut, lugeda rahvusatlase tegemise tagamaadest, filmilavastaja Rao Heidmetsa mõtteid endast ja teadusest, sõnadest „kana, kantaat, kanter“, Saaremaa muuseumi „Merineitsist“, Eesti teaduse salenemiskuurist, ilma ja kirjanduse vahelistest seostest, Aafrika kolonialismi pitserist, Marsi kaardistamisest ja Eesti põlevkivikeemia rajaja Paul Kogermani Siberist tagasitoomisest. Kirjutame ka Eesti noorte edusammudest olümpiaadidel ja pakume võimalust ragistada aju ülesannetega, kus tuleb arve nende oma numbrite abil esitada, või lahendades ristsõna ja „Mälusäru”.

Ajakirja digiversiooni saate osta meie e-poest.

Meie uuele heliplaadile on jäädvustatud hääled nendelt liikidelt, kes võiksid iseloomustada meie vanemat loodusmetsa.
Kui säilivad Eesti põlised loodusmaastikud, jäävad alles ka need helid. Peale selle elavad siin nii mõnedki sellised liigid, kes tunnevad ennast ühtmoodi hästi nii põlismetsas kui ka majandatavas metsas või isegi linnapargis.
Plaat on kaasas meie augustinumbriga, kuid saab soetada ka eraldi CD või digitaalse heliplaadi: https://e-pood.horisont.ee/cd-metsarahva-haaled/

Enamus neljanda vooru ülesannetest olid lihtsad ja andsid ühe punkti, kaks viimast pakkusid aga rohkem võimalusi. Need, kes leidsid arvude 4096 ja 32768 esitamiseks rohkem kui ühe võimaluse, teenisid ka rohkem punkte. Kuldar Traks ja Hannes Valk teenisid arvu 4096 esitamisvõimaluste eest kaks punkti, Kalle Kulbok, Marko Orav ja Martiina Viil kolm punkti. Martiina Viil leidis ka 32768 esitamiseks kaks erinevat võimalust. Seega oli neljanda vooru ülesannete parim lahendaja Martiina Viil, kelle punktiarvele lisandus 10 punkti. Juba teist vooru järjest võitis tema ka vooru auhinna.

Vooru võitja saab kingituseks raamatu sarjast „Looduse raamatukogu“. Sarjas ilmunud raamatutega saab tutvuda veebilehel www.loodusajakiri.ee ja eelistustest saab teada anda toimetuse telefonil 610 4105 või meiliaadressil loodusajakiri@loodusajakiri.ee.
 

Eesti 100 laineil seilav septembri-oktoobri Horisondi kaaneloost selgub, kuidas on kujunenud meie euromüntide tagaküljele vermitud Eesti rannajoon. Geoloog Alar Rosentau artikliga saavad vastuse ka küsimused, millal kerkisid merest meie saared ja kuivõrd hästi on meie rannakontuuris aastatuhandete vältel toimunud muutused märgatavad tänases Eesti pinnamoes. Samas vaatleb geograaf Taavi Pae Eesti ida- ja lõunapiiri kujunemist.

Paevana Rein Einasto kirjeldab omakorda seda, millises kliimamuutuste virvarris on kujunenud meie rahvuskivi – paekivi. Selgub, et tänaseni hinnatud ehitusmaterjal tekkis kuuekümne miljoni aasta jooksul, kui tänase Eesti aladega Baltika ürgmanner triivis lõunapooluse lähedalt troopikasse.

Helen Rohtmets-Aasa on usutlenud Eesti kunstiakadeemia rektorit, arhitektuuriajaloolast Mart Kalmu. Äsja uude hoonesse kolinud akadeemia juht ütleb, et kunsti üks olulisemaid missioone on maailma paremaks muutmine.

Sarnaselt Eesti Vabariigile tähistab ka Tallinna tehnikaülikool tänavu 100. aastapäeva. Horisont läks sellega seoses külla ülikooli materjaliteadlastele, et uurida lähemalt, milliseid uusi tehnoloogiaid ja materjale nad arendavad, et päikesepatareisid saaks toota senisest keskkonnasõbralikumalt ja ka odavamalt.

Kosmoselugude sarja järjekordses artiklis „Tähevoolud – meie Linnutee tormilise mineviku tunnistajad“ kirjeldab Tartu observatooriumi vanemteadur Peeter Tenjes, millele viitavad kosmilised tähevoolud. Uute teadmiste valguses hindavad astronoomid, et meie kodugalktika nähtav struktuur on kujunenud suuremate ja väiksemate kokkupõrgete jadana – mitmesaja kuni tuhande kääbusgalaktika põrkumisel ja ühinemisel.

Veel saab mikroskoobi all näha keeliklooma Fritillaria borealis, minister Janek Mäggi mõtteid teadusest, sõnadest „rubla“ ja „kopikas“, kirvega sõna kallale tikkumisest, ilma ja loomade vahelistest seostest, difteeria vastuvõitlemisest, eestlastest Aafrikas, rakkude värvimisest ja Ruhnu kirikuõpetaja Harri Reinu sinimustvalgest värsipõimikust. Kirjutame ka Eesti noorte edusammudest olümpiaadidel ja pakume võimalust ragistada aju ülesannetega, kus tuleb objekte pentamino kujunditeks jagada, või lahendades ristsõna ja „Mälusäru”.

Näitus “Eesti parimad teadusfotod 2015 & 2017” koondab kahe viimati toimunud Eesti teadusfotokonkursi parimaid palasid. Konkursi võidutöödest koostatud fotovalik viib vaataja põnevale rännakule nii erinevate materjalide ja elusorganismide mikroskoopilisse sisemusse kui ka kosmoseavarustesse. Portreed teadlastest tutvustavad aga kohati lausa fanaatilisest uurimisjanust kannustatud teadustöö köögipoolt.
Kõik 34 fotot on varustatud kirjeldustega, mis annavad teavet sellel kujutatu olulisuse kohta teadusuuringutele. Näiteks on fotole talletatud moment, kuidas Ester Oras tõmbab välja hammast Tartu Ülikooli kunstimuuseumile kuuluvast muumiast, mil radiosüsinikumeetodil ja DNA analüüsil tuvastati muumia autentsus. Ning ühel mikroskoobipiltide kategooria võidutööl võib tähendada, kuidas pärast kahte tundi 600 °C juures kuumutamist hakkab madalama sulamistemperatuuriga hõbe ränioksiidist kestast välja paisuma tekitades justkui suitsupilve.

Teadusajakirja Horisont peatoimetaja Ulvar Käärt hindab näituse ühe korraldajana konkursi iga aastaga tõusvat taset ja tunnustab sellega kõigi piltide autoriteks olevaid teadlasi. Ulvar Käärt: „Need ei ole lavastuslikud vaid ikkagi töö käigus, teaduse tegemise raames sündinud fotod. Kõige huvitavamad on ehk just mikroskoobifotod, mis viivad meid mikromaailma, mida me palja silmaga ei näe. See on vaimustav!“.
Teadlasteni on jõudnud arusaam, et ka mikroskoobi-, kosmose- või tööprotsessi jäädvustavad pildid, kus keegi midagi mõõdab või uurib, pakuvad tegelikult laiemat huvi. „Seda huvi oli näha juba näitust teletornis üles pannes, kui inimesed jäid neid pilte uudistama. Tavaliselt jäävad need fotod teadlaste arvutitesse või lauasahtlitesse,“ ütles Käärt.
Eestikeelse veebientsüklopeedia Vikipeedia arengu toetamisega tegeleva Wikimedia Eesti regulaarselt korraldatava teadusfotokonkursi eesmärk on teaduse tegemise ja selle jäädvustamise populariseerimine. Seejuures ei piirdu see võistlus ainult Eestiga, vaid on osa ülemaailmsest teadusfotovõistlusest, kus viimasel korral osales üle 2200 osavõtja.
Ülemaailmse võistluse korraldaja Ivo Kruusamägi sõnul toovad teadusfotod veel selgemalt edasi fotograafia võimalused. “Me saame tabada teisi lainepikkusi, fookustada oma pilku üksikutele aatomitele või püüda kaugete galaktikate kuma. Me saame jäädvustada aja kulgu või ületada suurusjärkude võrra inimsilma kaadrisagedust.”
Kõike seda saab näha ka värskelt avatud näitusel, mis jääb teletorni 21. panoraamkorrusel avatuks veebruari lõpuni.

Tallinna teletorn

Novembri-detsembri Horisondi kaanelugu vaatab Marsi poole. USA kosmoseagentuuri NASA järgmine suur eesmärk on inimese viimine Marsi pinnale. Kuigi meie naaberplaneedile suunduva mehitatud missiooni täpne alguskuupäev pole veel teada, on missioonideks vajaliku tehnoloogia arendamine juba täna täies hoos. Üks võtmetähtsusega küsimusi, millele teadlased lahendust otsivad, on: kust saada Marsil hingamiseks vajalikku hapnikku? Keemiatehnik Rainer Küngas kirjeldab lähemalt erinevaid tehnoloogilisi võimalusi, kuidas saaks tulevastele Marsi-uurijatele hapnikku toota punasel planeedil leiduvast veest või muidu inimesele hingamiseks kõlbmatust kohalikust õhust.

Geograaf Anto Aasa on usutlenud geoinformaatik Jaak Lainestet. Nutitelefonides töötavate kaardirakenduste loomise ilmas nime teinud ettevõtja ütleb, et lisaks heale ideele määrab idufirma edu meeskonnatöö.

Tartu ülikooli rakenduslingvistika dotsent Kristiina Praakli kirjutab omakorda lähemalt soome-ugri vähemuskeelte, teiste hulgas ka eesti, setu ja võru keele elujõust. Selgub, et kõiki soome-ugri keeli ühendab keelesuguluse kõrval veel üks ühine tunnusjoon – kõik on oma keskkondades suuremal või  vähemal määral ohustatud. Praakli tõdeb, et vähemuskeelte kõnelejate sünnipärast mitmekeelsust ei peeta samaväärseks maailma suurkeelte valdamisega, vaid millekski teisejärguliseks, mida sageli ignoreeritakse.

Saaremaa kuulsaima loodusobjekti, Kaali järve, tekke kohta on läbi aegade olnud erinevaid arusaamu. Astronoom Tõnu Viik tutvustab kosmoselugude sarja viimases loos mehi, kes tõestasid esimesena teaduslikult, et 110-meetrise läbimõõduga ringikujuline veesilm on meteoriitse tekkega. Juba pea 200 aastat tagasi alanud Kaali järve tekkepõhjuste uurimine oli esimene meteoriidikraatri avastamise lugu Euroopas.

18. novembril jõudis Läti kolmanda Balti riigina 100. juubeli tähistamiseni. Sellega seoses alustame uue, Lätile pühendatud rubriigiga „Ei saa me läbi Lätita“, mille esimeses artiklis vaatleb ajaloolane Mati Laur Läti algusaegu.

Veel saab mikroskoobi all näha lillekujulisi kaadmiumseleniidi kristalle, lugeda hariduse mõjust sündivusele, ettevõtja Tiit Pruuli mõtteid teadusest, rööbastel sõitvast Škodast, Riigi Teatajast nr 1, ilma ja taimede vahelistest seostest, tuberkuloosi vastu võitlemisest, Aafrika loodusest, kuuliauguga koljust ja astrofotodest. Kirjutame ka Eesti noorte edusammudest olümpiaadidel, tutvustame uusi raamatuid ja pakume võimalust ragistada aju ülesannetega, kus tuleb ristkülikud tetramino kujunditeks jagada, või lahendades ristsõna ja „Mälusäru”.

Enigma 2018 kuuenda vooru ülesanded ei olnud lihtsad. Iga ülesande eest võis saada kaks punkti. Kõik ülesanded lahendasid õigesti ja 8 punkti teenisid Kalle Kulbok, Marko Orav, Kuldar Traks ja Martiina Viil. Vooru auhinna võitis loosiga neist Marko Orav, üldkokkuvõttes oli kogu 2018. aasta parim Engima lahendaja Martiina Viil. Martina Viil sai auhinnaks 100 euro väärtuses raamatuid.

Kuuenda vooru vastused:

Äsja ilmunud ning tavapärasest paksem ja sisukam märtsi-aprilli Horisont räägib Eesti keskaja linnadest ja linnakultuurist. Koostöös Tallinna ülikooli keskaja keskuse ning Eesti kultuurkapitali ja Tallinna linnaarhiivi toel ilmunud erinumbris kirjutavad:

Marika Mägi, Kersti Markus: Tallinna algus;

Heiki Valk: Üks kindel linn ja varjupaik;

Linda Kaljundi: Kuidas, miks ja millal sündis Dannebrogi legend?;

Priit Raudkivi: Must surm Liivimaal;

Anti Selart: Keskaja Liivimaa väikelinnade kaotatud võimalus;

Arvi Haak: Keskaegse Tartu esimene aastasada;

Anton Pärn: Aitelamu – vanim linnakodaniku maja;

Inna Jürjo: Linnaelanik aja kütkeis; Kohaliku kulinaaria tähed -sealiha, õlu ja leib;

Marek Tamm: Tallinna dominiiklased 13. sajandi rahvusvahelistes võrgustikes;

Erki Russow: Isikliku vagaduse ainelised jäljed;

Anu Mänd: Naine keskaegses Tallinnas: Michel Sittowi ema;

Juhan Kreem: Tallinn – hobuste linn?

Ivar Leimus: Tundmatu Matheus Spielmann;

Intervjuu Jüri Kivimäega;

Jaak Mäll ja muuseumipärl: Haapsalu linnuse “potikoerad”;

Lembi Lõugas ja teine maailm: Mis kalaga on tegu?

Martin Malve luu-uurija leid: Opereeritud kolju Valjala kirikaiast;

Tiina Kala: Pirita kloostri nunna kiri Tallinna raele;

Ain Kallis: Ilm ja keskaeg;

Udo Uibo sõna lugu: Kool;

Piret Pappel: Populism ja vaktsiinivastasus kõnnivad käsikäes; Nanoosakesed panevad hiiri infrapunavalgust nägema;

kirjanik Mathura M Lattik endast ja teadusest;

Tiit Kändler ja raamat: Aega ei olegi olemas;

Tõnu Tõnso Enigma: Pentamino kujunditest ruudud;

Indrek Salis ja Jevgeni Nurmla mälusäru.

Digiajakiri on müügil siin.

Äsja ilmus trükist mai-juuni Horisont. Värskes numbris on lugemiseks järgmised palad:
Ülar Allas: Milleks vaktsineerida;
Jaan Lahe: Kadunud impeeriumi jälgedes. Kušaani riigist ja selle kultuurist;
Erik Puura: Maavarad – kaevandada või maapõue jätta?;
Andreas Kalkun: Seto kultuur: eksootiline võõras ja lähedane oma;
Intervjuu: materjaliteadlane Väino Sammelselg kaitsvatest kiledest ja vähki surmavatest nanoosakestest;
Vello Mäss Kuradimuna madala merearheoloogia teemapargist;
Teine maailm ja Olavi Kurina: Seenesääsk perekonnast Manota;
Luu-uurija leid ja Martin Malve: Mulkudega koljud;
Harakale haigus ja Ken Kalling: Kole-härra ei olnud džentelmen;
Ain Kallis: Ilm ja linn;
Aafrika ja Karin Veski: Aafrika riigipöörete keerises;
Ei saa me läbi Lätita ja Mati Laur: Sõdades kolmeks jagunenud Läti;
Piret Pappel: Itaalia teadlased otsivad juuksesalgust Leonardo da Vinci DNA-d;
Igameheteadus ja Jürgen Jänes: Joondagem järjestused;
Andres Keil endast ja teadusest;
Ahto Truu: Informaatikaolümpiaad;
Tiit Kändler: Söödava eetika käsiraamat;
Tõnu Tõnso Enigma: Palindroomnimede kirjutamine;
Indrek Salise ja Jevgeni Nurmla mälusäru.

15. juunil möödub 800 aastat Tallinna esmamainimisest Liivimaa Hendriku kroonikas. Põhjuse selleks andis Taani kuningas Valdemar II sõjakäik ja taanlaste raske võit eestlaste üle.
Legendi järgi kukkus siis taevast alla punavalge lipp (Dannebrog), ja just see “ilmutus” andis taanlastele jõu lahingu võitmiseks. Tänavu tähistatakse Tallinna ja Taani lipu sünnipäeva suurejooneliselt ning 15. juunil on piduliku sündmuse puhul Eestisse oodata ka Taani kuningannat Margrethe II.
Väärika tähtpäeva puhul soovitame lugeda tänavuse Horisondi Eesti keskaja linnakultuuri erinumbris ilmunud Tallinna ülikooli ajaloodotsendi Linda Kaljundi artiklit “Kuidas, miks ja millal sündis Dannebrogi legend?”.

Horisont

dannebrog

 

Lae alla PDF